Magneesiumi sisaldab iga rakk meie kehas, eriti rohkesti on seda lihastes. Magneesiumi üheks tähtsaimaks funktsiooniks meie kehas on lihaste lõdvestumisprotsesside reguleerimine. Magneesium kindlustab organismis lihaste lõdvestumise ja mida vähem lihaspinget, seda vähem ka üldist stressi ning paraneb une kvaliteet. Lõdvestades veresoonte- ja südame lihasrakke soodustab see mineraal arteriaalse vererõhu ja pulsisageduse langust, muutes seeläbi magneesiumi vajalikuks mistahes südameprobleemiga inimesele. Magneesiumi on vaja hea tervise ja elujõu säilitamiseks.
MIKS MEIL ON MAGNEESIUMIPUUDUS ?
Magneesiumipuudus on sageli tingitud tänapäevasest toitumisest. Õige toitumisega on võimalik meil kõigi mikroelementide ja vitamiinide puudust vältida, kuid tänapäeva intensiivpõllumajandusest pärinev toit teeb selle keeruliseks. Näiteks paljud töödeldud toidud sisaldavad rafineeritud nisujahu, mitte täisterajahu ja sellel rafineeritud nisujahul on enamus loomulikust magneesiumist, mis sisaldub naturaalses jahus, eemaldatud. See on “rikastatud” raua ja B-vitamiiniga, kuid mitte magneesiumiga.
MADALA MAGNEESIUMITASEME MÕJU
Kui Teil on magneesiumipuudus, siis saavad rakkudes alguse erinevad talitlushäired.
– Veri kipub hüübima, isegi siis kui ei ole tegemist haava, lõikuse või verejooksuga. Kui see hüübimine tekib veresoontes, siis loob see südameinfarkti või -insuldi riski.
– Adrenaliini sekretsioon suureneb põhjendamatult
– Rakud hakkavad adrenaliini stimulatsioonile üle reageerima
– Kolesterooli tootmine ja ainevahetus muutuvad ebanormaalseteks
– Kõik lihasrakud, sealhulgas ka need, mis on südamelihases ja veresoontes kipuvad kokku tõmbuma ja ei suuda lõdvestuda
– Suureneb vabade radikaalide tootmine ja vastuvõtlikkus oksüdatiivsele stressile
– Arterid jäigastuvad ja toimub lupjumine liigse halva kolesterooli ja liigse kaltsiumi tõttu
– Glükoos ei ole insuliini resistentsuse tulemusena korralikult töödeldud, mis võib viia II tüübi diabeedini ja paljude teiste häirete juurde, mis kõik viivad südamehaigusteni.
Kui rakkudes, kudedes, organites ja süsteemides on piisavalt magneesiumi, siis neid kohutavaid tagajärgi ei esine ja süda ning veresooned on terved igal tasandil.
Molekulaarsel tasandil on optimaalsed magneesiumitasemed justkui looduslik antioksüdant, mis kaitseb molekule vabade radikaalide kahjustuste eest.
Ensüümide tasandil tagavad piisavad magneesiumitasemed energia kõikideks vajalikeks reaktsioonideks, mis vajavad magneesiumi, et funktsioneerida.
Rakutasandil säilitatakse normaalne elektrolüütide tasakaal. Kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi ja magneesiumi konsentratsioone nihutatakse ja kohendatakse nii nagu vaja. Ei ole ebatavalist lubjastumist, ülierituvust või kalduvust adrenaliinile üle reageerida.
Kudede tasandil veri voolab vabalt, ilma ebatavalise kalduvuseta hüübida, südamelihas ja veresoonte lihaskude saab lõõgastuda ja kokku tõmbuda vastavalt tervetele närvidele ja hormonaalsetele signaalidele. Kui oht tuleb, siis fight-or-flight reaktsioon töötab ja siis kaob nagu vaja.
Organite tasandil võimaldavad piisavad magneesiumitasemed, et süda pumpaks verd pidevalt ilma pekslemise või rütmihäireteta, saates verd tõhusalt paindlikesse arteritesse, mis avanevad ja sulguvad vastavalt keha vajadustele, toimetades vajaliku hapniku ja toitained kõikidesse keha rakkudesse, eriti südamesse.
MÄRGID, ET SUL VÕIB OLLA MAGNEESIUMIPUUDUS
Paljud neist sümptomitest võivad olla põhjustatud millestki muust, aga kui mitu alljärgnevat sümptomit korraga esinevad, siis on suure tõenäosusega selle põhjuseks magneesiumipuudus.
- kaltsiumipuudus ja selle tagajärjed nagu haprad luud ja kergesti lagunevad hambad
- südame-veresoonkonna haigused, südame rütmihäired ja pekslemine
- nõrkus
- probleemid lihastega – krambid, lihaspinge, lihasevalu
- treemorid (käte, pea, lõua, jalgade värisemine)
- iiveldus
- ärevus, stress ja paanikahood
- kõrge vererõhk
- II tüübi diabeet
- respiratoorsed probleemid
- pearinglus
- kurnatus
- kaaliumipuudus
- neelamishäired
- mäluhäired
- segaduses olek
- unehäired
- kõhukinnisus
- silmade valgustundlikkus ja probleemid valgusetaseme muutusega kohanemisel
- tundlikkus valjude helide suhtes
- rahutus ja hüperaktiivsus
- pidev isu soola, magusa või millegi muu järele, mida täpselt nimetada ei oska